50% Off The Criterion Collection Shop Now

Libahunt

Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab säält seinte pääle. Ahju ees sawik (müüritud iste), kolde kohal ahela otsas pada. Ahju kõrwal pink, kartsas ja wanaema woodi. Teisel pool wastu nurgas uhmripakk, leiwalabidas, ahjuluud ja muud koli, seinas soone pääl kinni ja lahti lükataw uks, pulk sees ja all nurga sees kassiauk. Ukse pääl lahtine laud, mille kaudu walgust sisse ja suitsu wälja lasta wõib; ukse kõrwal sulase woodi. Tagaseinas wäike, sagarate pääl käiw uks, lingi asemel köie ots. Ahju suu ees iste, selle ees wokk, sawiku lähedal pihijalg põlewa peeruga. Hiline talweõhtu, õues torm ja aegajalt huntide hulumine.

PERENAENE, 40 aastane, waewatud näoga, lühikeseks lõigatud juukste pääl walge (Halliste) päärätt, mille kolm nurka selja pääle alla ripuwad, kasuka pihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad - istub sawiku lähedal ja ketrab. MANN (MARI) kaheksaaastane, walgetwerd tüdrukukene, linalakk lühike juuks, wärwiline willane lõng juuste pääl, takune hame, rindade alt kirju wööga mässitud, kaela all wäikene wask prees - kükitab, paljad jalad hamme all, sawikul ja weerib suurest wanast lauluraamatust. MARGUS, neljateistkümneaastane walgetwerd poiss, paklane hame, kaela alt wask preesiga koos, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad - kepleb niisama. Temal on ametiks alati peergu kohendada ja waadata, et see hästi põleb.

MANN (weerib): Mi-e me, i-e je, meie, ri-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso...

PERENAENE (parandab): .... usu!

MANN:...usu! Wi-i-si wis...

MARGUS (parandab):...wiis!

MANN: Jaa, sina oskad pääst!

MARGUS: Oskan jah, sina pead ka. Katsu kui Kukese-Märt tuleb käsuga: Tammaru-Mann kirikherra ette lugema, ja sina ei oska!

MANN (mõteldes, siis ruttu): Mina ei lähe!

MARGUS: Kuhu sa pääsed!

MANN (südikalt): Ei lähe jah!

PERENAENE: Õpi, õpi, latseke, mis sa sõneled. - Margus, kohenda tuld!

MANN (weerib): Wi-i-i-si wiis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järele kokku:) Me-ie ris-ti-us-su wiis pea-tük- ki. (Jääb mõtlema ja waatab üles:) Näin õe näin, mis need wiis peatükki on?

MARGUS: Küll oled sa rumal!

MANN (terawalt): Ega ma sinu käest ei küsinud, näin ütleb minule isegi. Näin, mis need wiis päätükki on?

PERENAENE (jätab woki seisma ja waatab mõteldes lapsele otsa): Wiis päätükki? Wiis päätükki on - wiis päätükki. Need peawad pääs olema, neid nõutakse. Muidu ei wõeta pääkooli ega armulauale.

MANN (mõtetes): Jaa, aga -

PERENAENE: Ah latseke, mis sa nõnda palju küsid. (Sõtkub woki jälle wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.)

MANN (kilgates ja sawikult maha karates): Oh kui ilus! Näin waata, kui ilus!

PERENAENE (pahaselt): Oi sina wallatu, kas ei ole käest ära! No oota, kui isa koju tuleb!

WANAEMA (60-70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama): Kellega sa tõreled?

PERENAENE: Margusega! Tulise söe pani wokiratta wahele!

WANAEMA: Ära tee, pojake, süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma woodiääre pääle.) Mis sa's ka pühapäewa õhtul selle wokiga jahid!

PERENAENE: Ei ole enam pühapäew, tähed juba taewas. Mure ka, inimesed alles wäljas! Leiawad nad selle tuisuga teed wõi ei leia ja eksiwad metsa ära.

WANAEMA: Tea jah, kuhu nad nõnda hilja pääle jääwad!

(Waikus. Ei kuule muud kui tuule tuhinat ja wokiratta wurinat.)

MANN (on jälle sawikule roninud ja raamatu wõtnud, weerib): E-si es, si-i si, esi-, mi-e me, esi-me- ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pää, ti-ü-ka tükk, pää-tükk...

(Korraga õues huntide hulumine. Kõik kohkuvad.)

MANN (hirmul): Hunt,

"1118000304"

Libahunt